Tüümian oli päris hästi talve üle elanud ning seda sai hoolega noaga lõikuda ning väikestesse pottidesse istutada. Veiko samal ajal tegeles juba mitmendat päeva ubade istutamisega. Õues oli vaja neile ka toed panna ja selleks kasutati toikaid ja traati, mille külge iga taim nööriga (snuuriga) üles seoti.
Nende töödega jätkasime lõunani ning taas üllatus kohalikelt kokkadelt. Ei tea kas see on rahvusköök või lihtsalt mingi huvitav kruss koka ajus aga lõunasöögiks pakuti kõigepealt salatit leivaga ning seejärel makaroni välimusega asju mis olid taignast rullitud ning üle puistatud mooniseemnete ja tuhksuhkruga. Lisandiks oli virsikukompott. Kahjuks jäi järgi.
Söögilauas istudes tabas meid suur üllatus, kui ühel hetkel keegi mees meie lauda tuli ja selges eesti keeles tere ütles. Selgus et Austrias on ringkäigul delegatsioon eestist ja see mees oli Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor. Otsisid ka huvitavaid koostööpartnereid ja külastasid siin erinevaid kutsekoole. Jutuajamine oli lühike kuid väga meeldiv ning elevusttekitav.
Tööl jätkus päev oma töökoha koristuse ning taimede kastmisega ning seejärel läksime kõik koos appi Veikole avamaale oapõllule. See valmis, oli veel tarvis maha istutada tomatid. Samuti avamaale. Selleks oli maalapp juba ette valmistatud.
Maa oli lihtsalt üle kõblatud ning käsifreesiga pehmeks tehtud. Umbrohu välja korjamisega suurt vaeva ei nähtud. Ridade panemine aga on väga oluline ja see käib aianööri järgi ning mõõdulindiga. Kaua see töö aega ei võtnud ning peagi olid tomatid, või paradisod, nagu kohalikud neid kutsuvad, maha pandud.
Veel natuke aega ruumide koristamist ning tööpäev oligi läbi. Koju läksime väheke niheledes kuna terve päeva valusalt paistnud päike oli ühte kui teist kohta valusalt kõrvetanud. Kaupluse juures juba tuttavad prouad taas poodi tulnud.
Elisabeth pakkus, et võib meid sõidutada Kremsi kaubanduskeskusse ning linnapeale. Õhtu mööduski linnas keskuses käies ning hiljem vanalinnas kommentaaridega ringkäik ning meeldiv jutt ja seltskond pitsat süües. Tore õhtu oli ning meie kõigi tänusõnad siinkohal Elisabethile, et meid kaasa kutsus ning meeldiva ning hariva ringkäigu korraldas. Pärast tõi veel tagasi kojugi.
Head aega, homme juba uued seiklused...
