Viies päev

Tavapärane äratus ja hommikusöök (võileivad hakkavad juba seedimisele) ning esimene külastuskoht Hr Hicki aianduskauplus kohaliku piirkonna turistirohkeima ning parima veiniga piirkonnas. Kauplus asus mägede vahel orus, doonau kaldal.
Ümberringi olid kõik mäeküljed muudetud trepiliseks et saaks seal viinamarju kasvatada. Kuna orus on äärmiselt pehme ja soe kliima siis on seal kasvatatud marjad eriti hea kvaliteediga ning kallid. Hr Hick tegeles oma kaupluses kõigega - nii taimede müügi kui lilleseade kui ka taimede tootmisega. Eriti palju oli tal viinapuid kuna need turistidele väga hästi kaubaks lähevad.

Sealt kimasime Tulln´i linna, kus oli üles seatud suuremat sorti aiandusnäitus. Üle kolme päeva oli see esimest korda tõeliselt huvitav ja silmaringi laiendav hommikupoolik. Seal näitusel käisime ringi kuskil paar tundi ja ma tegin väga palju pilte. Valik neist siin, ülejäänud albumis: http://picasaweb.google.com/ryntsik/Langenlois20101920#

Lõunasöögiks üllatati meid kohaliku shnitslipraega, mis koosnes seashnitslist, sidrunilõigust, keedetud kartuli lõikudest ning ketshupist. Veider nagu see oli, igatahes saime praadi, mis meil - eesti poistel, siiani nii puudu oli olnud.
Peale lõunat saime oma esimese ametliku praktikaosa heidendorffi õppemajandi kasvuhoones. Täna istutasime kurgitaimi, sidusime need üles ja kastsime. Mõnus töö oli. Tunnid kadusid lennates ning neljast juba saadetigi meid minema et homme kohe hommikul jätkata sealt kus pooleli jäi.

Õhtusöök oli täna alguses vägagi veider. Veiko seda süüa ei suutnudki. Pakuti selliseid pirukaid nagu meil on need rasvas küpsetatud moosipallid, ainult siin olid nad ahjus küpsetatud ja täiesti valgeks jäetud. Sees oli moos ja kõrvale pakuti sulavõi kastet või tuhksuhkrut. Algul tundus veider kuid lõpuks oli minuarust päris maitsev.
Õhtul käisime Veikoga ka esimest korda kohalikus veinikeldris mekkimas head veini ja tutvumas austria kultuuri köögipoolega. Oli väga maitsev ning absoluutselt kordamistväärt õhtupoolik.

Neljas päev

Äratus tavapäraselt 6.30. Väike pesu ja hommikuvõileivale. 7.30 autodesse ja taas Viini poole, kuna päeva eesmärgiks on külastada kahte kauplust ning pidada piknik Laxemburgi linnakese lossipargis.
Kimasimegi otsejoones Laxemburgi linna, mis on üks Viini satelliitlinnadest ning külastasime Ledeleitneri nimelise kaupluseketi poodi lossi juures. Kaupluses müüdi ilupuid, lilli ning aiamööblit. Põnevat midagi polnud ja palju sellest rääkida ei ole. Mõni pilt hoovist siiski..

Järgmisena võtsime suuna teise, taas itaalia disaini müüva kaupluse poole sest mingil põhjusel leitakse siin, et see on õpilastele hariv ja silmaringi laiendav. Teel sinna peatusime omapead Andreasega ühes kohalikus aiandusäris. Eriliseks tegi selle kaupluseketi asjaolu, et selle omanik pidi olema üks proua, kes sai selle keti endale 40. sünnipäevaks oma isalt. Isa oli oma varanduse teeninud sellega, et leiutas mingit sorti kivimüüri, mille sisse sai taimi istutada. Aasta käive 4,3 miljardit eurot!!

Siis leidsime ka oma teise kaupluse üles. Samuti mitte midagi erilist. Itaalia moega mööbel veidrate lisanditega:)

Seal ringi vaadatud/aeletud (õpilased kukkusid nagu küpsed õunad erinevate iste- ja lamamiskohtade peale) tunnike, lahkusime sealt ja võtsime suuna tagasi lossi peale, kus pidi toimuma piknik lossipargis. Ilm ei olnud selgelt selle mõttega päri aga selle kiuste piknik toimus. Juhendajatel oli kaasas suur hulk vorsti ja leiba ning õuna(mahla).
Peale seda tegime ringkäigu pargis, kus tõesti suured ja auväärsed puud. Toredad laigulised plaatanipuud, taevasse küündivad jugapuud ning uskumatult kõrged ja jämedad männid. Pilte ka:

Õhtul kodus saime esimese sooja õhtusöögi. Pakuti punast oapada. Oli päris kosutav ja mõnus pärast pikka võileivaperioodi. Söögivärk nõuab omaette peatükki ja küllap see ka tuleb varsti. Linnast ka pisut vaja kõnelda. Igatahes õhtupoolik taas kodune ja sisustatud kohaliku veini mekkimise ning blogi kirjutamisega. Homseni.