Kaheteistkümnes päev

Ruttiinne hommik. Äratus, söök, jalgratas, aiand. Tööpäev algas mullasegu tegemisega. Suurte koguste jaoks on soetatud suur segumasin, millesse tuli järgemööda kallata: 7x70L valmis turbasegu, 3 kärutäit turvast, 4 kärutäit kompostmulda.

Kompostmulla tegemiseks on seal samuti oma tehnoloogia. Kui kompost on kaks aastat seisnud ja valmis laagerdunud, tuuakse see platsi peale. Sõelutakse ja laotatakse suurte augutorude peale hunnikkusse. Peale kile ja torude külge masin, mis hakkas neisse kuuma veeauru tootma. Nüüd puhutakse sinna komposti sisse niikaua kuuma auru, kuni see hakkab mullast välja puhuma. Niimoodi kile all hautatakse komposti kaks-kolm tundi ja umbrohuvaba kompost ongi sündinud. Samuti pidi selline muld hästi vett hoidma.

Peale segu valmimist löödi meid Veikoga lahku ja kumbki saime endale eraldi juhendaja ja töö. Minu tänane tööpäev möödus Elisabethi käe all. Viisime õue endale töökoha ja hakkasime pihta.

Kuna E spetsialiteet on maitse- ja köögiviljataimed, erilise tähelepanuga just maitsetaimedele, tegelesime täna terve päeva maitsetaimede emataimede kollektsiooni korda tegemisega. Võtsime üle talve hoitud taimed ja selekteerisime elavad hukkunutest ning istutasime terved uutesse pottidesse. Enne väike juureuuendus muidugi ka.

Igat taimesorti oli tarvis uue kollektsiooni tarvis 6 taime - vanadest 2 kuni 3 ja ülejäänud värsketest noortest taimedest. Esimese poole päevaga me mündikollektsioonist kaugemale ei jõudnudki.

                                      

Vahepeal käisime lõunal ja täna oli mul lõpuks meeles ka pildistada suppi, mida meile igal lõunal pakutakse. Veiko on juba harjunult esimese käiguna sööklas kohe leiba läinud küsima. Supi vedelik on tuima järjepidevusega ühe ja sama maitsega, samamoodi ka need "asjad" mis seal sees ujuvad (ei sisalda liha). Ainuke erinevus päevadel on selles, et "asjad" on kord suuremad, kord väiksemad ja korra isegi tähestiku kujul - maitse ei muutu.

                                            

Tagasi tööl läks päev edasi sama tööga, mis hommikupoolikul ning midagi uut ei toimunudki. Ahjaa, õhtuks jõudsime juba tüümiani juurde ja neid hakkasime ka jagama. ikka suur mätas või põõsas pisikesteks tükkideks ning eraldi väikestesse pottidesse. E ütles, et maitsetaimi on suhteliselt lihtne rohtsete pistikutega paljundada. Jälgima peab ainult seda, milla taim õitseb sest õienuppudega pistikud ei taha hästi juurduda. 

Veiko päev sisustati jälle ühe kasvuruumi tühjaks tegemise, üles harimise ja uute taimedega täis istutamisega. Kuna me palju ei kohtunud, on ainult valmis tulemus salvestatud.

Kõik kenasti läbi freesitud ja ka kastmine paika pandud. Tubli poiss.

Homme taas uus päev ja eks näe, mis see toob. Homseni!

Päev üksteist

Äratus 6.20, väike elluärkamine ning 6.45 sööma. Võileib hinge alla ja ratta selga ning tööle. Kusjuures Liis läks juba poole seitsmest välja et auto peale saada. Taas jäi ta ilma oma hommikusöögist ning pidi leppima ainult võileibadega. Meie töö algas sellega, mis eelmisel päeval pooleli jäi, st. jätkasime kasvuhoone tühjendamist ning taimede välja kärutamist, et saaks kasvuhoonesse taas uued taimed maha panna.

Kogu selle tohutu taimepottide liigutamise mõte oligi selles, et saaks kasvuhoone tühjaks ning sinna uued taimed kasvama panna.
Vahepeal imetlesime ka kohalikke hiiglasi, kes neil siin tühja kõhuga ringi roomavad ja noori tüdrukuid hirmutavad.

Taimede uueks peatuspaigaks sai õues asuv plats, kus nad pidid jääma kuni kõik maha saavad müüdud. Pildil paistab ka meie uus guru Elisabeth.

Kuna eile pildimaterjali nappis, panen täna rohkem. Kui algul oli kasvuhoone selline...

... siis pidi sellest saama hiljem selline...

... ja kui kõik vajalikud taimed olid välja viidud ning allesjäävad veerandi kasvuhoone peale tõstetud, hakkas järgmine tööprotsess. Selleks pidime põrandalt eemaldama kõik kiled ja katted, mis sinna olid laotatud ja mullapinna, mis sealt välja tuli, pidime nüüd toreda väikese bensiinimootoriga käsifreesiga kenasti läbi hakkima kaks korda ning siis veel tilgutustorud paika ja peenrad saidki enamvähem valmis.

Kasvuhoone lõpus on üks huvitav metsik võsa, mis jäi puutumata, kuna seal oli mingi vajalik taimekasvatus. Tõenäoliselt seemneteks.

Suure töötegemise vahepeal tegi Elisabeth, kellega sai kenasti inglise keeles vestelda ja kohe hulganisti küsimusi esitada, tuuri ettevõtte puukoolipoolsele osale ja rääkis, kuidas on neil lahendatud veesüsteem. Nimelt koguvad nad oma tiiki kokku kõik vee klaaskasvuhoonete katustelt ning puukooliväljadelt. Samuti kasvuhoonete sees põrandate kaudu. Kogu majapidamise all on suur torude võrgustik, mis kõik maha läinud vee ühte kohta kokku toovad. Puukooliväljade alune maa on kenasti kaldega rajatud ning kaetud kilega, mis vee välja servades asuvatesse kanalitesse toovad ja siis kenasti tiiki jooksevad.

Samuti oli põnev, kuidas nad oma emataimedelt võrsikuid said. Nimelt on emataim kenasti mullas, selle peal peenravaip ja selle peale on laotatud kiht liivaga segatud saepuru. Et ei oleks umbrohtu ning juurdumine oleks lihtsam. Lihtne ja geniaalne.

Päeva viimase otsa tegelesime vanade ja viletsate ja ülekasvanud taimede minema viskamisega. Ja neid ikka oli...

Tööpäeva lõpuks sai algul nii tühi haagis juba päris arvestatava kultuurkihi põhja.

Õhtul tagasi kodus kohtusime ka Liisi ja temagi oli oma päevaga sedakorda päris rahul. Ta käis Kittembergi maastikuehituse tiimiga eraisikule peenraid tegemas ning taimi istutamas.
Õhtu veetsime Veikoga taas linnapeal jalutades ning hiljem leidsime ka ühe päris lihtsakoelise ja koduse heurigeri koha kus värsket veini taskupärase hinnaga maitsta sai. Istusime nagu VIP-id parimates ridades ja nautisime vaadet linnale.

 Homseni, või õigemini tänaseni :)