Praktika pildipank

Kõik praktika ajal tehtud pildid leiab siit: http://picasaweb.google.com/ryntsik

Nimekiri kaasavarast

Nädalapäevad juba kodus ja et praktika ainult kaugeks mälestuseks ei muutuks, tegin väikese inventuuri seemnekottides, mis Reinhard nii suuremeelselt meile kaasa pani. Kottidelt ladinakeelsete nimede veerimine polnudki enam nii lihtne. Hakkab ju meelest minema, mida kõike me kokku ahnitsesime.

Siin siis aga nimekiri:

1. Tomat Zukertraube

2. Tomat Yellow Submarine

3. Tomat San Marzano

4. Tomat Hellfrucht

5. Maasikas - Vragaria vesca mignonette

6. Kuumaasikas Fragaria vesca var. Ruegen selecta

7. Vürtsoregano

8. Lavendel Angustifolia hidcote

9. Sibul Allium fistulosum (bundzwiebel winterhecke)

10. Meliss Melissa officinalis (zitronenmelisse)

11. Lehtpeet Beta vulgaris L. (mangold five colours)

12. Basiilik ocimum basilicum (buschbasilikum)

13. Tüümian Thymus vulgaris (deutcher winter)

14. Mungalill Tropaeolum majus

15. Aeduba Vigna unguiculata var. unguiculata (brezelbohne)

16. Aeduba (valge ja punane) Vigna uguiculata doligue tabir (spaghettibohne)

17. Kress Spilanthes oleracea

18. Kõrvits Lagenaria (weinheber kürbis)

19. Kõrvits Lagenaria (flaschenkürbis)

20. Kannatuslill Passiflora

21. Spinat Basella rubra (malaba spinat)

22. Kurk Luffa aegyptiaca (schwammgurke)

23. Popcorni mais

24. Kollane sõstar (gelbe johannesbeer)

Kõik. Päris korralik hunnik sai ja eks nüüd peab seemned üle talve hoidma, järgmine aasta külvama ja kindlasti ka tagasisidet andma, kuidas siis ikkagi meie juures sellised taimed kasvavad.

Viimane tööpäev

Viimane tööpäev kõlab kuidagi nukralt. Terve see nädal on olnud aiandi inimestega kohe kuidagi eriti hea klapp. Ei tea, kas meid võeti lõpuks omaks. Kõik on nii sõbralikud ja isegi Reinhard, kes muidu naljalt seisma ei jää, et juttu rääkida, on viimastel päevadel korduvalt peatunud, et mõni sõna vahetada või küsida kuidas läheb. Tekib tunne, et aega oli liiga vähe. Mõtlesime täna Veikoga et esimene nädal oli liigselt raisatud. Oleksime kolme nädalaga saanud sisse elada ja veel nädala nende inimestega koos tööd teha. Kõik nad on nii pagana töökad ja targad, et piinlik hakkab. Tegelikult on ju terve selle suure lille, aedvilja ja maitsetaimede kasvatuse peal kolm inimest, kes iga päev ringi tuiskavad ja loodavad, et õpilastest ja praktikantidest võiks neile abi olla. loodetavasti suutsime nende töökoormust pisutki kergendada sellel eriti kiirel ajal.

Päeva alustuseks kutsus Reinhard meid kaasa kaubaringile. Põhiliselt kasvatavad nad aedvilja kooli jaoks aga väikestes kogustes müüvad nad oma ökotoodangut ka asutustele. Esimesed mitu kasti salatit ja nuikapsast läksid Kremsi, meie ökosahvri sarnasesse mahetoodangu poodi. Teine, suurem osa salatit, läks ühte restorani ja viimane osa tagasiteel Hadersdorfis asuvasse restorani. Selle koha kokk oli Reinhardi tuttav ja nii me nägime natuke ka restorani sisemust. Hr kokk näitas meile uhkusega oma põllulappi tagahoovis, kus viie ruutmeetri peale oli kasvama pandud läbisegi maitsetaimed ja aedviljad. Igatahes võis kindel olla, et söök tehti värskest ja orgaanilisest toorainest.

Samuti oli seal palju kunsti – omanik (vist oli omanik või keegi asjaga väga seotud inimene) on kunstnik ja eriline selles mõttes, et tema tööd kujutasid söömist, või söögilaudu. Põhimõtteliselt seisnes tema veidrus selles, et ta võttis laua, mille taga oli just söömine lõpetatud ja kleepis kõik asjad laual, selle külge kinni. Kõik – kaasaarvatud nt salvrätid, pähklikoored, toidujäätmed jne.

Tagasi aiandis hakkas kuumus juba tundma andma, tegime väikse kohvipausi ja arutasime et nii kuum ilm on aiandi alati nii töökad töötajad loiuks muutunud. Väljas oli palav ja kasvuhoonetes veel palavam. Saime töö, mida me siiani veel teinud ei olnud – seemnete külvamise avamaale. Eile oli Veiko väikese tööka freesi abil, mille sai adraks moondada, ajanud sisse vaod ja nüüd toodi välja erinevad ja väga põnevad külvimasinad ning seemnete külvamine kümnele vaole võttis aega pool tundi. Väga lihtne, kui oled ettevalmistatud.

Samal ajal sõitis Reinhard ise sealsamas oma toreda kabriotraktoriga mööda põlluääri ning kobestas freesiga mulda. Hiilisin siis freesi pildistamise ettekäändel lähemale ja sain peategelasest ka kogu sealviibitud aja parima pildi (muidu liikus ta nagu fantoom ja kui veel fotokat nägi, oli kohe pea õlgade vahel)

Enne lõunat alustasime järgmise tööga ning saime taas juba tuttavat potistamise tegevust harjutada. Maitsetaimed väiksematest pottidest suurematesse – biolagunevatesse pottidesse. Taas lühike töö. Tundub nagu ei taheta meile enam suurt tööd anda kuna homme meid ju enam ei ole siin...

Lõuna - jälle jäi Veiko söömata :), kuna ta magusat ei söö ja muud lõunaks polnudki (supp muidugi oli aga selle söömisest olime juba loobunud).

Niisis, kasta on veel vaja – see lihtne töö võtab kokkuvõtteks päris suure aja ja ei kujuta ette, kui keeruline see võiks olla ilma korraliku torusüsteemita, mis vee igasse võimalikku ja võimatusse kohta viib.

Ja ega peale selle suurt enam midagi ei tehtudki. Kella kolme paiku oli selge, et päev tõmmatakse kokku ja R. küsis, missuguseid seemneid me siis kaasa tahaksime. Peale nende, mis me ise suutsime välja mõelda, pani ta veel omaarust huvitavaid seemneid kaasa, niiet lõpuks pidin talle juba korduvalt märkusi tegema, et kui ta nii jätkab, pole tal endadl enam midagi järgmine aasta maha panna. Hunnik sai tõesti suur. Eks postitan siia ka nimekirja, kui kodus inventuuri ära teen.

Õhtul läksime kõik kolmekesi veel viimast korda veinile. Õhkkond oli pisut nukker ja kogu siinviibitud aeg tundus äärmiselt positiivne ning lõpp tundus kõigile üksmeelselt liiga kiirelt tulnud olevat.

Ega siis midagi, erilisi päevasündmusi siit enam lugeda ei saa. Aeg sai ümber.

Neljapäev - eelviimane tööpäev

Täna jõudis kätte see päev, kus ma pidin minema tööle puukooli. Olin ma ju korduvalt öelnud et see mind huvitab ja nii sammusingi ma hommikul majandi teise külje poole, kus minu tööd hakkas juhendama Gabi. Kogu puukooli pealiku, Josef Stradingeri juurde mind targu ei saadetud, kuna too ei pidanud just kõige kergem inimene olema. Gabi ülesandeks oli antud korrastada üks sektor õues seisvatest taimedest, mis tuli puhastada, tagasi lõigata, väetada ja tagasi välja panna korralikult sirgetes rivides ja sortide kaupa. Väetisena kasutati osmocote pikaajalise toimega võetisetablette, mis puidust pulgaga auku ette tehes tuli taime kõrvale potti suruda.

Midagi uut ja eriti põnevat selles töös ei olnud. Olin seda juba terve eelmise nädala teinud. Taimed ainult pisut suuremad. Päev oli väga palav (30) ja töötada tuli õues. Päike kõrvetas ühte ja sama kohta üle poole päeva ning õhtuks on maailmas üks rednek juures.
Kella poole kolme paiku saime tööga valmis ning järgmiseks pidin ümberpotistama mõned elupuud. See oli juba  huvitavam sest enne suuremasse potti istutamist oli vaja väiksemast potist võetud taime juured lahti kiskuda. Selleks olid nad meisterdanud koleda konksu, millega kisuti ja torgiti juuri. Pool tundi töötasin kapten konksuna ja sai ka see ülesanne täidetud.

Viimase tunni viitsin sellega, et lõikasin tagasi mingit sorti kõrrelisi, mis olid ülekasvanud ja vihma poolt maha pekstud. Tutt pihku ja kääridega siiliks.
Ja nii see päev läbi saigi. Päris kiirelt läks.
Tükk aega pole ma kirjutanud enam söögist. Ei ole see kuidagi paremaks läinud ja ikka suudavad siinsed fantaasiarikkad kokad meid üllatada. Eile õhtul oli söögiks leivaviilud ja juustuviilud ning kõrvale võis hammustada tomatit. Pidime pärast sööki pitsasse minema kõik kolmekesi.

Täna aga saime õhtul lausa sooja toitu. Oli koorega keedetud kartul ning hapukoore-küüslaaugu kaste ja kõik. Muud ei midagi. Kõik lu pannakse välja suurtes kaussides ja ise peab võtma. Ja just enne sööki jõudsin öelda, et ega see toit enam hullemaks minna ei saa.....

Kolmapäev

Täna on kauaoodatud päev, millal läheme välja, et valmistada ette sellel nädalavahetusel toimuvat fuktsaite näitusmüüki. Aiandi pealik on väikest viisi fänn nendele lilledele ja seepärast on neil ka tähelepanuväärne valik erinevaid fuktsiaid. Hommik algaski vajaminevate asjade pealelaadimisega ning pisut peale üheksat sõitsime välja. Väike linnake, mille kiriku all näitust peetakse, asub umbes 15 kilomeetri kaugusel ja sõit ei võtnud väga kaua aega. Kohapeal laadisime kraami maha ja hakkasime kaasavõetud puidust postide ja laudade abil ehitama midagi seinte taolist, mis hakkasid piirama kohta, kus aiand oma kraami näitab.

Järgnev tunnike oli puhtalt aiaehitiste valmistamise erialast võetud. Auk maasse, post püsti, poltidega kinni ja toed peale. Töö kiire ja korralik ning pärast tunni möödumist sai Gerald hakata lilli laiali laotama.

                                     

Kui lilled said kenasti laiali laotatud, tuli potid katta kotiriidega ning tekitada nende ümber puiduhakkest peenrad. Kärutasime ja rehitsesime ning matsime lillepotid kenasti kinni.  

                                    

 Peale seda loomulikult kastmine (väljas oli 30 kraadi plussi) ja oligi meie esindusplats valmis. Täpselt lõunaks.

Lõunasöök tehti täna kooli arvel välja ja vahelduseks maitses pitsa päris hästi. Üritasime meestega juttugi puhuda ja suure punnimise peale vahetasimegi mõned laused. Peale sööki läksime tagasi aiandisse ja jäimegi ülejäänud päevaks lilleosakonna käsutusse. Ülejäänud päeva veetsime päris huvitavalt. Pidime täitma istutuseks ettevalmistuseks 850 lillepotti kompostmullaga. Aeg - poolteist tundi.

Edasi läksid potid kasvumajja, et saada endasse kasvama väiksed hollandist toodud krüsanteemitaimed. Pidi olema selline sort, mis kasvab põõsaks ning tulemuseks on ümmargune krüsanteemi pall potis.

Muidugi saime me hakata kohe ka neid taimi pottidesse panema. Mõnus töö, konti ei murra ja edasi läheb päris kiiresti. Peab ainult jälgima, et sordid sassi ei läheks.

Nii see päev lõppeski. Läksime kiirelt koju sest täna lubati meile autot laenata, et saaksime veel viimast korda linnas käia. Päris hea oli jalgrattale vahelduseks ka autoga sõita. Päris kiirest sai edasi. 

Peale lühikest linnatiiru (poed suletakse 18-18.30) käisime vaatamisväärsustega tutvumas. Nägime ühte imekena lossi, mida ei saanud külastamata jätta.

Niisis jälle üks päev lõppenud ja järgi on jäänud veel ainult kaks päeva. Mind lubati homme saata ka puukooli pisut toimetama. Ehk jätab päike ellu.

Teisipäev - 3 päeva veel

Hommik oli raske. Esimest korda siin oldud aja jooksul ei tahtnud hommikul  kuidagi üles ärgata. Võibolla on see seotud raske tööga aga võibolla eilse rieslinguga - mine võta kinni. Tööl saime jälle  õueprojekti. Ülesandeks kultuuristada järjekordne söötis ja rohtukasvanud maatükk ning istutada sinna salatid. Abimeheks juba tuttav pisike mullafrees, mis selle tüki tunni ajaga täiesti saagilootust andvaks põllulapiks muutis. Tassisime taimi täis kassettid põllu äärde ning kerisime aianööri lahti. Kõik peab ikka korralikult risti ja põiki sirge ja ühesuguste vahedega olema.

peale lõunasööki saime selle ülesande valmis ning jätkasime eelmise õhtu projektiga ehk maamandlite potistamisega. Torkasime need huvitavad taimed pottidesse ning toimetasime need siis õue päikese kätte ning vihmutite alla kosuma.

Tundub, et täna oli majandis tõeline õppepäev ning ka meie alati nii vabalt tööd leidvad juhendajad, eriti Reinhard, tegelesid õpilastega ja meil kippus töö otsa saama.

Saime veel õues juba tuttavale maalapile taimi juurde istutada. Seekordseks õnnelikuks osutusid kapsataimed, millele oli kasvamiseks vaja tugesid!!! Sordi nimeks Walking stick. Oli tõesti kõrge taim.

Tööd küsima minnes nägime taaskord (või tahtsime näha) Reinhardi silmis väikest kimbatust ning uueks tööks saime taimede kastmise. Kastsime siis taimi pool tundi.

Siis tegin natuke spionaazi ka, kuna nägin laual 2010 soovitussortimendi nimekirja, tahtsin seda endale ka - igaks juhuks.

Ja niimoodi see päev lõppeski. Tervelt 15 minutit varem, kui tavaliselt. Väntasime koju, imetlesime majahoovides lilli ning otsisime lõpuks jahutust sellest 30 plusskraadist oma residentsi kivist seinade vahel.

Homseni.

Esmaspäev 07 juuni

Täna hommikul tööle jõudes avanes pilt eelmiste päevade ürituse jäänukitest. Kõik kohad olid alles täis laudu ja pinke ning inimesed lonkisid sihitult mööda majapidamist ringi. Korra tundus, et ega keegi tööd küll teha ei viitsi. Meid pandi müümata jäänud taimi komposti loopima, kuna tomatitaimede jaoks on juba liiga hilja ja enam ei osta neid keegi. Eks suurtes majandites tuleb ikka ületootmist ette.

Päeva edenedes läks elu ka rohkem käima ja toimekad transamehed korjasid mööbli ja taara kokku ning viisid minema. Meie ülemuseks on nüüdseks jäänud ainult Reinhard, kuna Elisabeth lahkus täna varahommikul soome poole. Nädalane õppereis Yväskyläs koos vaba nädalavahetusega Helsinkis. Ta lubas pühapäeval ka Tallinnasse korra minna, et vaadata seda maad, mida me siin nii suure hoolega kiidame. Siinkohal üleskutse, et kui kellelgi on vaba päev ja isu inglise keelt rääkida, võiks minna linna näitama. Ta korraldas meile nii suurepäraseid külastusi et hea oleks talle samaga vastata. Koolipoolsed esimese nädala väljasõidud jäid nendele külastustele kordades alla.

Nagu öeldud ennelõunal läks elu käima ja juba saime tõsisemat tööd. Meid saadeti välja köögiviljapõllule, kus pidime ühe söötis põllulapi muutma kõrvitsa ja zukini peenraks. 

Tööprotsess oli väga huvitav ja taas hämmastavalt töövaene. Lihtsalt sõitsime juba tuttava pisikese freesiga umbrohu puruks ja kõik. Võiski kultuuristama hakata.

 Edasi hakkas Veiko istutama ja minu ülesandeks jäi kõik ülejäänud köögiviljapeenrad freesiga üle käia. Ridade vahe oli parasjagu sellise laiusega, et sai freesiga vahelt läbi sõita ja umbrohu ära peenestada.

 Väga mugav ja suhteliselt kiire rohimine. Pärast vaja veel taimede vahelt pisut kõblaga aidata ja ongi põld ilus. Igatahes suutsin selle tööga õhtuks valmis saada.

Veiko sai ülesandeks taas juba tuttavat tööd teha ja potistas selliseid huvitavaid taimi nagu maamandlid - erdmandeln. Taimed mis moodustavad mandlimaitselisi pähkleid juurte külge. Väga huvitav.

Nii see päev mööduski ja midagi eriti uut ja vaimustavat me korda ei saatnud. Õhtu kodus arvutis ja homme taas uus päev ja uus töö - loodetavasti.