Kaheksas päev on taas puhkepäev ja sai kasutatud kodulinnaga tutvumiseks. Linn on vana ja ilus ja jõgi on keskel - väga ilus jõgi, kõikjal lilled ja rohelus ning jälle lilled. Igaühel on siin tegelikult vist lilled ja hoolitsetud aiad, kohe kuidagi ei leia ühtegi kohta kus viriseda.
Ja ilm läks ka pagan ilusaks.
Leidsime ka et linn on päris kõrgel merepinnast.
Kõikjalt leiab nii elusast peast kui pildidl kujutatuna kohalikku sümbolit - mahlapressi.
Keskväljakule on nad püstitanud ühe veidra posti/puu, millel on kuusk tipus ja seda nimetavad nad ise mai puuks. See pidavat sümboliseerima kevade algust ja viljakust. Selline mehelik sümbol. Neil pidi komme olema, et esimese ja viimase kolme päeva jooksul võib seda naaberküla ära varastada ning siis peetakse sümboolne kohus ning varganäod peavad välja tegema. Küla ise aga peab elama häbiga, et lasi sel juhtuda.
Kõik kohad on täis siin
heuriger´i silte. See on siinkandis selline traditsioon, et kui eelmisel aastal valmis tehtud veini hakatakse pudelitesse villima siis on kolm nädalat veinikeldri uksed lahti ning inimestele antakse veini proovida ning selles ei sisaldu mingeid riigimakse.
Samuti on siin palju kellergasseneid st veinikeldreid - lausa tänavate kaupa. Neid nimetatakse siin ilma korstendeta majadeks.
Samuti leidsime toreda maja, ku perenaine oli saanud 40 aastaseks ning selle tähistamiseks oli välja pandud tore installatsioon.
Väike pizza linna peal...
.... ja õhtupoolik kooli näidisaias veesilma ääres päikese käes.
Selline päev siis täna. Homme jälle uus päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar