Kimasimegi otsejoones Laxemburgi linna, mis on üks Viini satelliitlinnadest ning külastasime Ledeleitneri nimelise kaupluseketi poodi lossi juures. Kaupluses müüdi ilupuid, lilli ning aiamööblit. Põnevat midagi polnud ja palju sellest rääkida ei ole. Mõni pilt hoovist siiski..
Järgmisena võtsime suuna teise, taas itaalia disaini müüva kaupluse poole sest mingil põhjusel leitakse siin, et see on õpilastele hariv ja silmaringi laiendav. Teel sinna peatusime omapead Andreasega ühes kohalikus aiandusäris. Eriliseks tegi selle kaupluseketi asjaolu, et selle omanik pidi olema üks proua, kes sai selle keti endale 40. sünnipäevaks oma isalt. Isa oli oma varanduse teeninud sellega, et leiutas mingit sorti kivimüüri, mille sisse sai taimi istutada. Aasta käive 4,3 miljardit eurot!!
Siis leidsime ka oma teise kaupluse üles. Samuti mitte midagi erilist. Itaalia moega mööbel veidrate lisanditega:)
Seal ringi vaadatud/aeletud (õpilased kukkusid nagu küpsed õunad erinevate iste- ja lamamiskohtade peale) tunnike, lahkusime sealt ja võtsime suuna tagasi lossi peale, kus pidi toimuma piknik lossipargis. Ilm ei olnud selgelt selle mõttega päri aga selle kiuste piknik toimus. Juhendajatel oli kaasas suur hulk vorsti ja leiba ning õuna(mahla).
Peale seda tegime ringkäigu pargis, kus tõesti suured ja auväärsed puud. Toredad laigulised plaatanipuud, taevasse küündivad jugapuud ning uskumatult kõrged ja jämedad männid. Pilte ka:
Õhtul kodus saime esimese sooja õhtusöögi. Pakuti punast oapada. Oli päris kosutav ja mõnus pärast pikka võileivaperioodi. Söögivärk nõuab omaette peatükki ja küllap see ka tuleb varsti. Linnast ka pisut vaja kõnelda. Igatahes õhtupoolik taas kodune ja sisustatud kohaliku veini mekkimise ning blogi kirjutamisega. Homseni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar