Hommik algas lõunasöögiga kell 11.45. Lõunasööki polnud loomulikult - ainult võileivad jälle. Peale seda tuli väike tegevusetus peale ja selle peletamiseks otsustasime Veikoga taas oma ebamugavad sadulad tagumiku alla võtta ning minna ümbruskonda uudistama. Võtsime ette ühe jalgrattamarsruudi, mille viitasid kõikjal näha võis. Põrutasime kohe hooga jälle mägede poole ja siis juba päris mäe otsa, kuna seal üks huvitav torn paistis ning vaadetki võis loota päris laiaulatuslikku. Torni, või selle koha nimi, oli Heiligenstein.
Vaated, mis tornist avanesid, olid tõepoolest võimsad ning meie tulekuks oli kõik ettevalmistatud. Alt anti veel klaas veini ka kaasa et ülal oleks mõnusam olla.
Peale seda treenisime oma mäest allatulemise lihaseid ja võtsime rattad poole mäe pealt, kust me enam edasi ennast sikutada ei jaksanud. Koht aga oli just õige ja tsiviliseeritud rataste jätmiseks.
Järgmine sihtpunkt, ilusa nimega koht Shönberg ja mäe otsas see tõepoolest oli. Rattasõit koosnes vaheldumisi hingetuks väntamisest, et mäest üles saada ja seejärel puhtast mõnust, kui mitu kilomeetrit korraga alla sai sõita ilma pedaale puutumata.
Edasi ikka mööda turistide jalgrattarada, ümberringi mäed ja ilusad linnakesed ja veinihoovid. Mõnus
Ei saa öelda et me mõnesse teel olles sisse ei astunud. Arvepidamine oli austrialikult korrektne ning peale maksmist saime ka arve.
Teekond jätkus ja jõudsimegi mõne tunniga oma sihtpunkti Gars am Kamp linna, 20km kaugusel Langenloisist. Ega see suurt teistest ei erinenud ning ots ümber ja kodupoole tagasi.
45 minuti pärast olime tagasi (keel vestil) ja kiirelt õhtusele võileivale. Peale seda ei juhtunudki enam eriti midagi, jalutasime pisut linna peal ja ega suurt enam ei juhtunud. Õhtu oligi varsti pime ning uneaeg käes.
Homme taas tööpäev ja siis juba ehk ka midagi huvitavat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar