Kümnes päev

Üle pika aja on kätte jõudnud päev, millal saab taas tööle minna. Kuna eilne püha tähendab koolilastele veel ühte lisapäeva, on kool ja seega ka köök, jätkuvalt suletud. Hommikukohv ja võileib hinge all, ilmusime poole kaheksast tööle. Esimeseks tööks saime juba kodust tuttava maa kaevamise. Vaja oli kaevata üles üks peenar suures kasvuhoones. Peenar umbes 1.60m lai ja 30m pikk (ükspäev peaks kasvuhoone ära mõõtma).

 Kahele suurele eesti mehele polnud see mingi töö ja tunni pärast olime jälle käsi püsti tööd küsimas. Täna ennelõunal töötasime teise mehe käe all. See mees tegeles kõige lilledesse puutuvaga ja nii andis Gerald meile järgmiseks tööks hiigelpikkade liiliate lõikamise. Neile oli parasjagu kiire tellimus ja nii meie lõikasime ja viisime Geraldile lilled ning tema tõmbas varred puhtaks ja pakkis kenasti sisse.

 Ta ütles et lilled müüakse aiandusfirmadele edasimüümiseks ja hind on 1.10. Lõpphind pidi kuskil 2,8 - 3 euri olema. Küsimuse peale, kas järgmine aasta kasutatakse jälle samu sibulaid, saime vastuseks et ei, kõik läheb minema viskamisele ja järgmisel aastal kasutatkase jälle uusi. Teisel ja edaspidistel aastatel enam nii pikki ei pidavat saama. Töö konti ei murdnud ning varsti olime ka sellest jagu saanud. Uue töö küsimine pani pealiku pead sügama aga kimbatus ei kestnud kaua sest me just ennist olime nii hästi ennast kaevamises näidanud ja seda tööd me nüüd jälle saime.

Sooja ilmaga on kasvuhoones kaevamine päris palav töö ja raamide, restide ja torude vahel ka mitte kõige mugavam. Tegime vahepeal pausi ja luusisime aiandi masinapargi juures ringi. Päris põnevaid masinaid oli seal.

Siiski, enne keskpäeva olime ka selle töö seljatanud ning saime uuesti juba vana tuttava Reinhardi käsutusse. Teemaks oli kasvuhoone tühjendamine sinna viidud taimedest. Kogu kasvuhoone põrand oli täis erinevaid maitsetaimi ja lilli ning kuna oli aeg sinna kasvuhoonesse panna paprikat ja tomatit, pidi nüüd selleks ruumi tegema ja potid õue laiali laotama. Lähipäevadel asetleidvaks lahtiste uste päevaks pidi aga kõik olema korralikult ja kindlas järjekorras pandud. Samuti oli meie ülesandeks taimepotid enne väljaviimist üle vaadata ja eemaldada neist umbrohud ning hukka läinud taimed. Kogu selle projektiga tegeles meie järgmine juhendaja, preili (või proua) Elisabeth. Seda tööd tegimegi kuni tööpäeva lõpuni ning jätkame ka homme.
Kodus kohtusime ka liisiga, kes tuli oma esimeselt tööpäevalt kohast, kus ta terve siinse aja edaspidi peab olema. Ta ei kõlanud just kõige positiivsemana, eriti arusaamise ja keele koha pealt. Inglise keelt ikka ei oska siin inimesed ja kohe on suhtlemine keeruline. Töid sai ka tema erinevaid proovida, kuigi ilm oli selline heitlik, päikest ja vihma vaheldumisi. Loodetavasti läheb tal asi paremaks ja suhtlemine libedamaks.
Õhtul tegime vana head kodust makaroni hakklihaga ja hiljem vaatame eurovisiooni.